Ososayensi bathola ubufakazi “bolwandle” olungamakhulu amakhilomitha ngaphansi komhlaba

Ukutholwa "kolwandle" ngaphansi komhlaba kuyisambulo esithakazelisayo esinamandla okushintsha ukuqonda kwethu ukwakheka kweplanethi. Lokhu kusisondeza embonweni kaJules Verne wolwandle ngaphakathi eMhlabeni.

Umhlaba uyiplanethi eguqukayo njalo okusekuningi okungaziwa ngayo. Ngokuthuthuka kwezobuchwepheshe, sembula izimfihlakalo eziningi ezifihliwe. Ithimba labacwaningi bamazwe ngamazwe lihlaziye idayimane elingandile, okukholakala ukuthi lakhiwe ekujuleni okungamakhilomitha angu-410 ngaphansi kweBotswana.

Ososayensi bathola ubufakazi "bolwandle" olungamakhulu amamayela ngaphansi komhlaba 1
Okunye okufakiwe okukhulu kwedayimane, okuhlanganisa i-enstatite, i-ringwoodite, i-coesite, futhi mhlawumbe ne-perovskite. © I-geoscience yemvelo

Ucwaningo, olushicilelwe kujenali I-geoscience yemvelo, yembula ukuthi indawo ephakathi kwengxenye engenhla nephansi yeplanethi yethu ingase ingaqini njengoba sasike sacabanga.

Umngcele ophakathi kweplanethi yethu engaphezulu nephansi – indawo eyaziwa ngokuthi i-transition zone, efinyelela emakhilomitheni angamakhulu ukuya endaweni engaphakathi yoMhlaba – ibamba amanzi avaleleke kakhulu kanye ne-carbon dioxide kunalokho obekucatshangwa ngaphambilini.

Ucwaningo lungaba nomthelela omkhulu ekuqondeni kwethu umjikelezo wamanzi oMhlaba nokuthi uguquke kanjani emhlabeni wolwandle esiwaziyo namuhla eminyakeni eyizigidi eziyizinkulungwane ezingu-4.5.

UFrank Brenker, umcwaningi e-Institute for Geosciences e-Goethe University eFrankfurt kanye nethimba lakhe babonise ukuthi indawo yoguquko ayisona isipontshi esomile, kodwa inamanzi amaningi. NgokukaBrenker, “lokhu futhi kusisondeza eduze nombono kaJules Verne wolwandle olungaphakathi eMhlabeni.”

Nakuba leli chibi elikhulu kungenzeka liwudaka olumnyama lwenzinga kanye nedwala elinamanzi - futhi ngaphansi kwengcindezi ecishe ifinyeleleke - lingase libe ngendlela engavamile (mhlawumbe enkulu kunazo zonke emhlabeni) ngevolumu iyonke.

"Lezi zinsalela zingabamba amanzi amaningi kanye ne-CO2," kusho u-Branker. "Kodwa kuze kube manje bekungakacaci ukuthi yimalini engena endaweni yoguquko ngendlela yezimbiwa ezizinzile, ezinama-hydrous nama-carbonates - ngakho-ke bekungacaci ukuthi amanzi amaningi agcinwe lapho."

Ngokwesitatimende, indawo eguquguqukayo iyodwa ingase igcine inani lamanzi aphindwe kasithupha atholakala kuzo zonke izilwandle zomhlaba zihlangene.

Idayimane elacwaningwa lavela endaweni yesigqoko soMhlaba lapho i-ringwoodite - into ekhula kuphela lapho kunengcindezi ephezulu kanye namazinga okushisa esigqokweni soMhlaba kodwa ekwazi ukugcina amanzi kahle - igcwele. Isibhamu sokubhema sabacwaningi: idayimane elihloliwe lalihlanganisa i-ringwoodite, ngakho-ke namanzi.

Ngemva kokucwaninga ngedayimane eliqhathanisekayo ngo-2014, ososayensi bacabanga ukuthi indawo yoguquko yoMhlaba inamanzi amaningi, kodwa idatha yakamuva isekela umbono.

"Uma unesampula eyodwa kuphela, kungaba indawo yendawo enamanzi," uSuzette Timmerman, isazi sesayensi yemvelo kanye nozakwabo wase-University of Alberta, obengabandakanyeki kulolu cwaningo, utshele iScientific American, "kanti manje sibe nesampula lesibili, sesingabona ukuthi akusona isenzakalo esisodwa nje.”

Phela, ungakhohlwa ukuthi izilwandle zimboza cishe amaphesenti angama-70 obuso bomhlaba ngakho-ke akufanele kumangaze ukuthi uma kuziwa ekuhloleni, sisanda kunwaya phezulu. Kuze kube manje, amehlo abantu abone cishe amaphesenti angu-5 kuphela olwandle - kusho ukuthi amaphesenti angu-95 namanje awakahlolisiswa. Cabanga ukuthi zingaki izinto ezingaqondakali lolu lwandle olungaphansi komhlaba olungabamba kulo.

Kuningi esisazokuthola mayelana neplanethi yethu. Ukutholwa kunemithelela ebalulekile ekuqondeni kwethu umjikelezo wamanzi oMhlaba kanye nemvelaphi yokuphila emhlabeni wethu. Sibheke ngabomvu ucwaningo oluzayo ngalesi sihloko ngokungangabazeki oluzosikhanyisela okwengeziwe ngalokhu kutholwa okuthakazelisayo.


Ucwaningo olushicilelwe ekuqaleni ku I-Nature Geoscience ngoSepthemba 26 2022.