Imfihlakalo yamakhulu amabili eminyaka yezinsalela zamathambo e-Waterloo

Eminyakeni engaphezu kwengu-200 ngemva kokuba uNapoleon ehlulwe eWaterloo, amathambo amasosha abulawa kuleyo nkundla yempi edumile ayaqhubeka nokuthakasela abacwaningi nochwepheshe baseBelgium, abawasebenzisayo ukubuka emuva ngaleso sikhathi emlandweni.

Lokho kungqubuzana kwezikhali kwangoJuni 18, 1815 kwaqeda izifiso zikaNapoleon Bonaparte zokunqoba iYurophu.
Lokho kungqubuzana kwezikhali kwangoJuni 18, 1815 kwaqeda izifiso zikaNapoleon Bonaparte zokunqoba iYurophu.

Amathambo amaningi—ahlukile ngempela! kubabaza esinye isazi-mlando esinjalo, uBernard Wilkin, njengoba emi phambi kwetafula likadokotela ohlola izifo ephethe izigebhezi zekhanda ezimbili, izinsikazi ezintathu namathambo enqulu.

Ubesegunjini lokuhlolwa kwezidumbu esikhungweni seForensic Medicine Institute eLiege, empumalanga yeBelgium, lapho kuhlolwa khona amathambo ukuze kutholakale ukuthi amasosha amane akuwo aqhamuka kuziphi izifunda.

Lokho kukodwa kuyinselele.

Ingxenye yeshumi nambili izizwe zaseYurophu zazimelwe embuthweni wamasosha e-Battle of Waterloo, esendaweni engamakhilomitha angama-20 (amamayela ayi-12) eningizimu yeBrussels.

Lokho kungqubuzana kwezikhali kwangoJuni 18, 1815 kwaqeda izifiso zikaNapoleon Bonaparte zokunqoba iYurophu ukwakha umbuso omkhulu, futhi kwaholela ekufeni kwamasosha angaba ngu-20,000.

Kusukela ngaleso sikhathi le mpi yaqhutshelwa phezulu yizazi-mlando, futhi—ngokuthuthuka emkhakheni wezofuzo, wezokwelapha kanye nokuskena—abacwaningi sebengakwazi manje ukuhlanganisa amakhasi esikhathi esedlule ezinsalela ezigqitshwe emhlabathini.

Ezinye zalezo zinsalela zitholwe ngokumbiwa kwemivubukulo, njengangonyaka odlule okwavumela ukwakhiwa kabusha kohlaka lwamathambo olutholakala kude nesibhedlela sasensimini uMbusi waseBrithani waseWellington asimisa. Kodwa izinsalela ezahlolwa uWilkin zavela ngomunye umzila.

Ezinye zalezo zinsalela zitholwe ngokumbiwa kwemivubukulo.
Ezinye zalezo zinsalela zitholwe ngokumbiwa kwemivubukulo.

'AmaPrussia egumbini lami elingaphansi'

Usomlando, osebenzela amagugu omlando kahulumeni waseBelgium, uthe wenze ingqungquthela ngasekupheleni konyaka owedlule. “le ndoda eneminyaka ephakathi yeza ukuzobona kamuva futhi yangitshela, ‘Mnu. Wilkin, nginabathile basePrussia egumbini lami elingaphansi..

UWilkin, emamatheka, kusho le ndoda “wangikhombisa izithombe ocingweni lwakhe wangitshela ukuthi kukhona umuntu omnikeze lawa mathambo ukuze awabeke embukisweni… okuyinto anqaba ukuyenza ngezizathu zokuziphatha”.

Izinsalela zahlala zifihliwe kwaze kwaba yilapho le ndoda ihlangana noWilkin, ekholelwa ukuthi angawahlaziya futhi abanike indawo yokuphumula ehloniphekile.

Into esemqoka ethakaselekayo eqoqweni unyawo lwesokudla cishe olunazo zonke izinzwane zalo—lokho a “Isosha lasePrussia” ngokusho kwendoda eneminyaka ephakathi.

“Ukubona unyawo lulondolozwe kahle akuvamile, ngoba ngokuvamile amathambo amancane asemaphethelweni ayanyamalala emhlabathini,” kuphawula uMathilde Daumas, isazi sesayensi yezinto eziphilayo e-Universite Libre de Bruxelles oyingxenye yomsebenzi wocwaningo.

Ngokuqondene nalokho okubaluliwe “IsiPrussia” kusukela ekuqaleni, ochwepheshe baqaphile.

Into esemqoka ethakaselekayo eqoqweni unyawo lwangakwesokudla cishe cishe zonke izinzwane zalo.
Into esemqoka ethakaselekayo eqoqweni unyawo lwangakwesokudla cishe cishe zonke izinzwane zalo.

Indawo etholwe kuyo kwakuyidolobhana lasePlancenoit, lapho amasosha ezinhlangothini zasePrussia naseNapoleon alwa kabuhlungu, kusho uWilkin, eveza ukuthi kungenzeka ukuthi izinsalela kungaba ezamasosha aseFrance.

Izinsalela zamabhuzu nezinsimbi ezitholwe phakathi kwezinsalela zikhomba umfaniswano ogqokwa amasosha asohlangothini lwaseJalimane ehlobe ngokumelene namaFulentshi.

Kodwa “Siyazi ukuthi amasosha akhumula abashonile ukuze athole izikhali zabo,” kusho isazi-mlando.

Izingubo nezesekeli akuzona izinkomba ezinokwethenjelwa zobuzwe bamathambo atholakala enkundleni yempi yaseWaterloo, wagcizelela.

Ukuhlolwa kwe-DNA

Okuthembeke kakhulu, kulezi zinsuku, ukuhlolwa kwe-DNA. UDkt. Philippe Boxho, ongungoti wezifo ezithinta amathambo, uthe kusenezingxenye zamathambo okufanele ziveze imiphumela ye-DNA, futhi ukholelwa ukuthi ezinye izinyanga ezimbili zokuhlaziya kufanele ziveze izimpendulo.

Amazinyo ikakhulukazi, anemikhondo ye-strontium, ikhemikhali eyenzeka ngokwemvelo enqwabelana emathanjeni abantu, ingakhomba izifunda ezithile ngokusebenzisa i-geology yazo.
Amazinyo ikakhulukazi, anemikhondo ye-strontium, ikhemikhali eyenzeka ngokwemvelo enqwabelana emathanjeni abantu, ingakhomba izifunda ezithile ngokusebenzisa i-geology yazo.

“Uma nje indaba yomile kukhona esingakwenza. Isitha sethu esikhulu umswakama, okwenza yonke into ihlakazeke,” wachaza.

Amazinyo ikakhulukazi, anemikhondo ye-strontium, ikhemikhali eyenzeka ngokwemvelo enqwabelana emathanjeni abantu, ingakhomba izifunda ezithile ngokusebenzisa i-geology yazo, esho.

UWilkin uthe “Ideal Scenario” ngoba ucwaningo bekuyoba ukuthola ukuthi izinsalela ze "ezintathu kuye ezinhlanu" amasosha ahloliwe avela kuzo zombili izinhlangothi zaseFrance naseJalimane.


Ucwaningo lushicilelwe okokuqala ku-Agence France-Presse (AFP).