Ubani ongenalo ithemba lokungafi? Kodwa iqiniso liwukuthi siyaguga futhi siyafa. Kulokhu isondo laleyo minyaka lingajikiswa liye kolunye uhlangothi. Ucwaningo lokuhlola olwenziwa ithimba labacwaningi e-Harvard Medical School lusikisela lokho kanye.
Cha, akuyona indaba yesayensi eqanjiwe. Iqembu labacwaningi baseHarvard Medical School, eliholwa uDavid Sinclair, umcwaningi wesayensi yamangqamuzana ezinto eziphilayo, liye lanciphisa iminyaka yegundane elabhorethri!
Ososayensi bathi izinhlobo ezithile zamaprotheni zingakwazi ukuvuselela amangqamuzana amadala abe ama-stem cells. Besebenzisa le ndlela, bakwazile ukubuyisela iso legundane ngo-2020. I-retina yegundane yonakaliswa ukuguga, kodwa ososayensi bakwazi ukuvuselela lawo maseli e-retina. Besebenzisa lokhu okuhlangenwe nakho, ososayensi behlise iminyaka yegundane kulokhu.
Ngo-2006, usosayensi waseJapane uShinya Yamanaka wakwazi ukukhulisa iminyaka yamangqamuzana esikhumba. Wabuye wawina iNobel ngalokho kutholakala. Namuhla, ukwelashwa kwesikhumba okulwa nokuguga sekuvele kusetshenziswe emkhakheni wezokwelapha kakhulu.
Sekuyisikhathi eside abacwaningi baseHarvard Medical School befuna ukuhlehlisa inqubo yokuguga kubantu. Ekuhlolweni kwamagundane amabili azalwa ngesikhathi esisodwa, ososayensi benza amaprotheni akhethekile kanye nokuguqulwa kofuzo kwelinye lamagundane. Kuye kwaphawulwa ukuthi nakuba elinye igundane lakhula kancane kancane, elinye igundane alizange lithintwe iminyaka yalo.
Nokho, ochwepheshe bathi nakuba lolu cwaningo lukhomba izinto ezintsha emkhakheni wesayensi yezinto eziphilayo, asikho isidingo sokufika esiphethweni njengamanje ngalo lonke udaba, kudingeka ucwaningo oluningiliziwe.