Saksamaa arheoloogid on teinud põneva avastuse, mis võib tuua valgust iidsele keldi kultuurile. Nad on välja kaevanud hauapanuste peidiku, sealhulgas muljetavaldava "volditud" mõõga ja ebatavaliselt hästi säilinud kääre. Need leiti 2,300 aasta vanuse keldi tuhastamishaua piires.
Teadlased usuvad, et sinna maeti mees ja naine, lähtudes leitud esemete hulgast, mille hulka kuuluvad kilbi fragment, habemenuga, pindluu (klamber), vöökett ja odaots.
Vastavalt tõlgitud avaldus, Mandri-Euroopas elanud keldid põletasid kolmandal ja teisel sajandil eKr oma surnud ja matsid nende surnukehad kraavidesse oma kauba kõrvale.
Avalduse kohaselt avastas esemed juhuslikult väljakaevamismeeskonna poolt, kes otsis Teise maailmasõja aegseid lõhkekehi. Matmine on tähelepanuväärne leid, kuid uurijate tähelepanu köitis üks hauaese: vasakukäelised käärid.
Järgi Martina Pauli Münchenis asuva Baieri mälestiste säilitamise riigiameti arheoloog, eriti heas korras on käärid. Peaaegu tekiks kiusatus sellega lõigata. Käärid kasutati – nagu tänapäevalgi – lõikamiseks, kuid neid võis kasutada ka käsitöösektoris, näiteks naha töötlemisel või lambalõikamisel.
Kui peaaegu 5-tollisi (12-sentimeetriseid) kääre kasutati suure tõenäosusega igapäevatöödeks, siis Pauli usub, et relvi, eriti kokkupandavat tera, kasutati lahingus. "On üsna tüüpiline leida sel moel haudadest kokkuvolditud keldi mõõku," lisas ta.
Avalduse kohaselt oli mõõk enne matmist "kuumutatud, volditud ja seega kasutuskõlbmatuks muudetud" ning selle pikkus oleks olnud 30 tolli (76 cm).
"On erinevaid tõlgendusi, mis ulatuvad väga profaansest vaatenurgast, nimelt et mõõgal oli lihtsalt parem koht hauas, kuni kultusliku tõlgenduseni." ütles Pauli. "Püsiva puude tekitamiseks võib olla mitmesuguseid põhjuseid: hauaröövlite ärahoidmine, hirm surnute surnukehade ees ja muu sarnane."
Pauli lisas, “Matuseesemed viitavad sotsiaalselt üleolevatele inimestele, kellele need raskemetallileiud lisandusid. Meeste matmine võis olla sõdalase oma, nagu näitavad relvad. Naise haualt pärinev vöökett toimis vööna, mis hoidis koos ja kaunistas kuube, võib-olla kleiti, puusade juures. Naise hauast pärit ainsuse fibulat kasutati ka mantli õlal kokku kinnitamiseks.»
Esemed saadi kätte ja viidi riigi mälestiskaitseametisse hoiule. Need hauapanused annavad meile hämmastavaid teadmisi ja pilguheit nende ellu iidsed keldid ja nende tavad, mis ümbritsevad matuseid ja matuserituaale.
Kääride erakordselt hea kvaliteet ja volditud mõõga potentsiaalne kasutus lahingus on tunnistuseks keldi inimeste meisterlikkus ja oskused. Me ei jõua ära oodata, milliseid põnevaid avastusi need arheoloogid tulevikus veel avastavad!
