Dinosauruste ajastu oli suurte imede aeg, mil maa peal rändas palju kummalisi ja põnevaid olendeid. Nende olendite hulka kuulusid ihtüosaurused, iidsed merel liikuvad roomajad, kes on teadlasi paelunud ligi 190 aastat. Vaatamata aastatepikkusele otsingule on nende olendite päritolu jäänud saladuseks. Rootsi ja Norra paleontoloogide meeskond on aga kaugel Arktika Teravmägede saarel teinud murrangulise avastuse. Nad on välja kaevanud varaseima teadaoleva ihtüosauruse jäänused. See avastus heidab uut valgust nende iidsete merel liikuvate roomajate arengule ja aitab meil paremini mõista maailma, milles nad elasid.
Ihtüosaurused olid eelajalooliste mereloomade rühm, keda on fossiilidena leitud üle kogu maailma. Nad olid ühed esimesed olendid, kes liikusid maismaalt merre ja arendasid välja tänapäevaste vaaladega sarnase kehakuju. Ajal, mil dinosaurused maal ringi rändasid, olid ichthyosaurused ookeanide suurimad kiskjad ja püsisid sellistena üle 160 miljoni aasta, domineerides mereelupaikades.
Õpikute järgi seiklesid roomajad esmakordselt avamerele pärast Permi massilist väljasuremist, mis laastas mere ökosüsteeme ja sillutas teed dinosauruste ajastu koidikule ligi 252 miljonit aastat tagasi. Nagu lugu edasi läheb, tungisid kõndivate jalgadega maismaal asuvad roomajad madalasse rannikukeskkonda, et kasutada ära merekiskjate nišše, mis selle kataklüsmilise sündmuse tõttu tühjaks jäid.
Aja jooksul muutusid need varajased kahepaiksed roomajad ujumisel tõhusamaks ja muutsid lõpuks oma jäsemed lestadeks, arendasid välja kalataolise kehakuju ja hakkasid poegima elusaid poegi; seega katkestades nende lõpliku sideme maaga, kuna neil pole vaja kaldale tulla, et muneda. Teravmägedel avastatud uued fossiilid vaatavad nüüd seda kaua aktsepteeritud teooriat läbi.
Teravmägede lääneosas jääfjordi lõunakaldal asuvate jahimajade lähedal lõikab Floweri org läbi lumiste mägede, paljastades kivikihid, mis olid kunagi umbes 250 miljonit aastat tagasi merepõhjas muda. Kiirevooluline jõgi, mida toidab lume sulamine, on mudakivi ära ajanud ja paljastanud ümarad lubjakivirahnud, mida nimetatakse konkreetsusteks. Need tekkisid lubjast setetest, mis settisid iidses merepõhjas lagunevate loomajäänuste ümber, säilitades need hiljem suurejoonelise kolmemõõtmelise detailina. Paleontoloogid jahivad tänapäeval neid konkretsioone, et uurida pika surnud mere olendite fossiilseid jälgi.
2014. aasta ekspeditsiooni käigus koguti Floweri orust suur hulk konkremente ja saadeti need edasiseks uurimiseks Oslo ülikooli loodusloomuuseumisse. Uppsala ülikooli evolutsioonimuuseumiga läbiviidud uuringud on tuvastanud kondised kalad ja veidrad krokodillitaolised kahepaiksete luud koos 11 ihtüosauruse liigendatud sabalüliga.
Ootamatult tekkisid need selgroolülid kivimitesse, mis olid väidetavalt ihtüosauruste jaoks liiga vanad. Selle asemel, et kujutada amfiibse ihtüosauruse esivanema õpiku näidet, on selgroolülid identsed geoloogiliselt palju nooremate suurema kehaga ihtüosauruste omadega ja säilitavad isegi luu sisemise mikrostruktuuri, millel on kiire kasvu, kiirenenud ainevahetuse ja täielikult ookeanilise elustiili adaptiivsed tunnused. .
Ümbritseva kivimi geokeemiline testimine kinnitas fossiilide vanust umbes kaks miljonit aastat pärast Permi massilist väljasuremist. Arvestades ookeaniliste roomajate evolutsiooni hinnangulist ajaskaalat, lükkab see ihtüosauruste päritolu ja varase mitmekesistamise tagasi dinosauruste ajastu algusesse; sundides sellega õpiku tõlgendust üle vaatama ja paljastama, et ihtüosaurused kiirgasid tõenäoliselt esimest korda merekeskkonda enne väljasuremist.
Põnevalt kirjutab vanima ihtüosauruse avastamine ümber populaarse nägemuse dinosauruste ajastust suuremate roomajate suguvõsade tekkimise ajakavana. Nüüd näib, et vähemalt mõned rühmad olid enne seda märgilist intervalli, kusjuures nende kõige iidsemate esivanemate fossiilid ootavad endiselt avastamist veelgi vanematest kivimitest Teravmägedel ja mujal maailmas.
Uuring avaldati algselt ajakirjas Current Biology. 13. märts 2023.
