Kaks Iraagist avastatud iidset savitahvlit, mis on ülalt alla kaetud kiilkirjaga, sisaldavad üksikasju "kadunud" kaanani keele kohta, millel on märkimisväärne sarnasus iidse heebrea keelega.
Arvatakse, et peaaegu 4,000 aastat vanad tahvlid salvestavad fraase peaaegu tundmatus keeles, mille emorlased olid algselt pärit Kaananist – piirkonnast, mis praegu on ligikaudu Süüria, Iisrael ja Jordaania –, kuid hiljem rajasid nad Mesopotaamias kuningriigi. Need fraasid on paigutatud kõrvuti akadikeelsete tõlgetega, mida saavad lugeda tänapäeva teadlased.
Sisuliselt on tahvlid sarnased kuulsa Rosetta kiviga, millel oli kiri ühes tuntud keeles (vanakreeka) paralleelselt kahe tundmatu kirjaliku Vana-Egiptuse kirjaga (hieroglüüfid ja demootilised). Sel juhul on abiks tuntud akadikeelsed fraasid. uurijad lugesid kirjutatud amoriiti.
"Meie teadmised amoriidist olid nii haledad, et mõned eksperdid kahtlesid, kas sellist keelt üldse on," teadlased Manfred Krebernik (avaneb uuel vahelehel) ja Andrew R. George (avaneb uuel vahelehel) rääkisid Live Science'ile meilis. Aga "Tahvelarvutid lahendavad selle küsimuse, näidates, et keel on koherentselt ja etteaimatavalt liigendatud ning akadi keelest täiesti erinev."
Krebernik, Saksamaa Jena ülikooli iidsete Lähis-Ida uuringute professor ja õppetool ning George, Londoni ülikooli idamaade ja Aafrika uuringute kooli babüloonia kirjanduse emeriitprofessor, avaldasid viimases numbris oma uurimuse, mis kirjeldab tahvelarvuteid. Prantsuse ajakirja Revue d'assyriologie et d'archéologie orientale (avaneb uuel vahelehel) (Assyriology and Oriental Archaeology).
Kaotatud keel
Kaks amoriidi-akadi tahvlit avastati Iraagist umbes 30 aastat tagasi, võimalik, et Iraani-Iraagi sõja ajal, aastatel 1980–1988; lõpuks lisati need Ameerika Ühendriikide kollektsiooni. Kuid nende kohta pole midagi muud teada ja pole teada, kas nad viidi Iraagist seaduslikult.
Krebernik ja George alustasid tahvelarvutite uurimist 2016. aastal pärast seda, kui teised teadlased neile tähelepanu juhtisid.
Müsteeriumikeele grammatikat ja sõnavara analüüsides tegid nad kindlaks, et see kuulus läänesemiidi keelte perekonda, kuhu kuuluvad ka heebrea (praegu kõneldakse Iisraelis) ja aramea keel, mis oli kunagi laialt levinud kogu piirkonnas, kuid mida praegu räägitakse ainult mõned hajusa kogukonnad Lähis-Idas.
Nähes sarnasusi salapärase keele ja amoriidi kohta vähe teadaoleva vahel, tegid Krebernik ja George kindlaks, et need on samad ja et tahvlitel kirjeldati amoriidi fraase akadi keele vana-bailoonia murdes.
Tahvelarvutites antud amoriitide keele kirjeldus on üllatavalt põhjalik. "Need kaks tahvelarvutit suurendavad oluliselt meie teadmisi amoriidi kohta, kuna need ei sisalda ainult uusi sõnu, vaid ka terviklikke lauseid ja seega on neil palju uut sõnavara ja grammatikat." ütlesid teadlased. Tahvelarvutitele võis kirjutada akadi keelt kõnelev Babüloonia kirjatundja või kirjatundja õpipoiss. "Intellektuaalsest uudishimust sündinud eksprompt" lisasid autorid.
Yoram Cohen (avaneb uuel vahelehel), Iisraeli Tel Avivi ülikooli assürioloogiaprofessor, kes ei osalenud uurimistöös, ütles Live Science'ile, et tabletid näivad olevat omamoodi "Turismijuhend" iidsetele akadi keele kõnelejatele, kellel oli vaja õppida amoriiti.
Üks tähelepanuväärne lõik on amoriidi jumalate loend, mis võrdleb neid vastavate Mesopotaamia jumalatega, ja teine lõik kirjeldab tervituslauseid.
"Seal on fraasid ühise söögi tegemise, ohverdamise, kuninga õnnistamise kohta." Ütles Cohen. "On isegi see, mis võib olla armastuslaul. ... See hõlmab tegelikult kogu eluvaldkonda.
Tugevad sarnasused
Paljud tahvelarvutites toodud amoriitide fraasid on sarnased heebreakeelsete fraasidega, näiteks "vala meile veini" - "ia -a -a -nam si -qí-ni -a -ti" amoriidis ja “hasqenu yain” heebrea keeles - kuigi varaseim teadaolev heebrea kiri pärineb umbes 1,000 aastat hiljem, ütles Cohen.
"See venitab aega, mil need [läänesemiidi] keeled on dokumenteeritud. ... Keeleteadlased saavad nüüd uurida, milliseid muutusi on need keeled läbi sajandite läbi teinud. ütles ta.
Akkadi keel oli algselt Mesopotaamia linna Akkadi (tuntud ka kui Agade) keel alates kolmandast aastatuhandest eKr, kuid see levis kogu piirkonnas hilisematel sajanditel ja kultuurides, sealhulgas Babüloonia tsivilisatsioonis umbes 19.–XNUMX. sajandil eKr. .
Paljud savitahvlid, mis on kaetud iidse kiilkirjaga – ühe varasema kirjaviisiga, millesse tehti pliiatsiga märja saviga kiilukujulisi jäljendeid – olid kirjutatud akadi keeles ja võtmeks oli keele põhjalik mõistmine. osa Mesopotaamia haridusest enam kui tuhat aastat.
