Kadunud linn, iidne asula, mis langes lõplikku allakäiku ja muutus ulatuslikult või täielikult asustamata, jäädes laiemale maailmale teadmata. Kuid see meelitab inimesi oma ajalooliste kroonikate ja elavate pärimustega. Kas see on El Dorado or Atlantis või The Lost City of Z, legendid sellistest muinasjutulistest kohtadest on meelitanud entusiaste uurima Maa kõige kaugemaid kohti. Tavaliselt tullakse tagasi tühjade kätega, kui üldse tagasi tullakse. Kuid mõnikord viib nende kroonikate ja pärimuste otsimine tõelise avastuseni, nagu Egiptuse kadunud veealuse linna Heracleioni avastamine.
Kadunud linn Heracleion
Heracleion, tuntud ka Egiptuse nime Thonis all, arenes Egiptusest kuulsaks iidseks linnaks, mis asus Niiluse kanoopilise suudme lähedal, umbes 32 km tol ajal Aleksandriast kirdes. Nüüd asub linn varemetes alla 30 jala vee all Abu Qiri lahtja asub rannikust 2.5 km kaugusel.
Kadunud veealuse linna Heracleioni lühike ajalugu
Ligi 1,200 aastat tagasi kadus Heracleioni linn Vahemere vee alla. Linn oli üks Egiptuse iidsemaid linnu, mis asutati umbes 800 eKr, isegi enne selle asutamist Alexandria aastal 331 eKr. Selle olemasolu on viidatud mõnes kroonikas, mille on kirjutanud erinevad kirjanikud, sealhulgas Kreeka kuulsad ajaloolased ja filosoofid Herodotus, Strabo ja Diodorus.
Ilmselt kasvas Heracleion vaaraode kahanevate päevade jooksul. Järk-järgult saab linnast Egiptuse peamine sadam rahvusvaheliste asendusliikmete ja maksude kogumiseks.
Iidne Heracleioni linn ehitati kõigepealt saartele Niiluse delta mis olid üksteise lähedal. Hiljem ristuti linn kanalitega. Linnas oli hulgaliselt sadamaid ja ankrukohti ning sellel oli sõsarlinn Naucratis kuni Aleksandria asendas selle. Naucratis oli veel üks Vana-Egiptuse kaubasadam, mis asus avamerest ja Aleksandriast 72 km kagus. See oli esimene ja suure osa oma varasest ajaloost ainus Kreeka alaline koloonia Egiptuses.
Trooja sõda ja iidne Heracleioni linn
Herodotos kirjutas oma raamatutes, et kunagi külastas Heracleioni linna Pariis (Aleksander) ja Trooja Helen vahetult enne Trooja sõja (Trooja sõda) algust. Arvatakse, et Pariis ja Helen otsisid sealt peavarju oma armukadeda Menelausi eest.
Kreeka mütoloogias pidasid Trooja sõda ahhailased (kreeklased) Troy linna vastu pärast seda, kui Pariis, kuningas Priami ja Trooja kuninganna Hecuba poeg, võttis Zeusi tütre Heleni abikaasalt Menelaos kes oli kuningas Sparta.
Teise võimalusena usuti ka seda, et Menelaus ja Helen olid jäänud Heracleioni linna, kus elasid üllas egiptlane Thon ja tema naine Polydamna. Kreeka mütoloogia kohaselt andis Polydamna Helenile ravimit nimega "Nepenthe" millel on „jõud röövida leina ja viha nende nõelamise eest ja pagendada kõik valusad mälestused“ ja mille Helen libistas Telemachose ja Menelaose joomise veini.
Siin on, kuidas Trooja sõda lõppes
Sõda sai alguse jumalannade tülist Hera, Athenaja AphroditePärast Eris, tülide ja lahkhelide jumalanna, kinkis neile kuldse õuna, mida mõnikord nimetatakse ka Ebakõla õun, tähisega „kõige õiglasem”. Zeus saatis jumalannad Pariisi, Trooja noore printsi, kes selle üle kohut mõistis Aphrodite, kui "kõige õiglasem", peaks saama õuna. Aphrodite tegi vastutasuks Helenist, Sparta kuninga Menelaose naisest kõigist kaunima. Sparta kuninganna Helen armub aga lõpuks Pariisi. Seetõttu röövib Pariis Heleni ja viis ta Troy juurde.
Kättemaksu otsides kogu Kreeka armee koos kõigi Kreeka vägede juhatajaga Agamemnon, kuningas Mütseenid ja Heleni abikaasa Menelausi vend peavad Trooja vastu sõda. Kuid arvati, et linnamüürid peavad vastu 10-aastasele piiramisele. Järgmised 10 aastat peeti ägedat lahingut. Pikim, mida maailm tol ajal näinud on.
Siis üks Kreeka kuningatest Odysseus ehitab hobuse, kuulsa Trooja hobune. Kreeklased varjasid end koju lahkudes, et panna troojalased (Vana-Trooja elanikud) uskuma, et nad on sõja võitnud. Kuid nad ei teinud seda. Kreeka sõduritest parimad olid peidetud hobuse sisse. Troojalased võtsid hobuse võidupreemiaks oma linnamüüri sisse. Nad ei teadnud otsest ohtu, mis sees hingas!
Öösel, kui troojalased pärast võidu tähistamist purjus olid, tulid hobuse sisse peidetud kreeklased välja ja avasid linnaväravad. Seega olid kõik Kreeka armeed nüüd Troojas ja nad olid linna tuhaks põletanud. Nii lõpetatakse suurim sõda, mida räägitakse veel tuhandeid aastaid.
Trooja sõja sündmusi leidub paljudes kreeka kirjandusteostes ja neid on kujutatud arvukates Kreeka kunstiteostes. Tähtsamateks kirjandusallikateks on kaks traditsiooniliselt omistatud eepilist luuletust Kirjatuvi, Ilias ja Odyssey. Ehkki sellest eeposest sõjast on õppida nii palju asju, tegelasi, kangelasi, poliitikat, armastust, rahu ahnuse vastu jne, võtsime eespool vaid kokku kogu loo.
Trooja sõja ajalooline alus
Trooja sõja ajaloolikkus on endiselt arutelu objekt. Enamik klassikalisi kreeklasi arvas, et sõda on ajalooline sündmus, kuid paljud uskusid, et Homerose oma illiad on tegeliku sündmuse liialdatud versioon. Siiski on arheoloogilised tõendid mis näitavad, et Troy linn oli tõesti olemas.
Kuidas sai Egiptuse linnast Thonisest Herakleion?
Lisaks kirjutas Herodotos sinna, kuhu ehitati suur tempel Herakles, jumalik kangelane Kreeka mütoloogias, saabus esmakordselt Egiptusesse. Heraklese visiidi lugu kutsus kreeklasi linna nimetama pigem kreekakeelse nimega Heracleion, mitte Egiptuse algse nimeks Thonis.
Kadunud Egiptuse linna Heracleioni avastamine
Iidse kaotatud linna avastasid 2000. aastal uuesti Prantsuse veealused arheoloog dr Franck Goddio ja rühm Euroopa Veealuse Arheoloogia Instituut (IEASM) pärast nelja-aastast geofüüsikalist uuringut.
Hoolimata kogu rõõmust selle avastuse üle, jääb Thonis-Heracleioni ümbritsev saladus suures osas lahendamata: miks see täpselt vajus? Dr Goddio rühm näitab tohutute hoonete raskust piirkonna veemetsas ja liivane pinnas võis linna maavärina tagajärjel vajuda.
Kadunud uppunud Heracleioni linnast leitud esemed
Teadlaste rühm sai kätte arvukalt esemeid, näiteks Egiptuse pulljumala kuju API-d, 5.4 meetri kõrgune jumala kuju Hapi, steel, mis näitab, et Thonis (egiptlane) ja Heracleion (kreeka) olid sama linn, mitmesugused tohutud kujud ja palju muud uppunud Heracleioni linnast.
Kadunud Heracleioni linna kohta lisateabe saamiseks külastage: www.franckgoddio.org
